Keerukoja lugu

Keerukoja hingeks, õmblejaks, turundajaks, koristajaks ja müüjaks on ema ja tütar – Kristi Raudnagel ja Rutt Kanistik.

Kristi esimene õmblemisalane kogemus lõppes pisaratega. 4-aastasele Kristile tuli maal vanaema juures külas olles kange tahtmine kallile kassile kleit õmmelda. Et kiisuke kleidis ikka eriti ilus välja näeks, tundus ainuõigeks kangaks sobivat tükk vanaema uhke kirikukleidi seelikusabast. Tookord täiesti arusaamatutel põhjustel ei olnud kass oma imeilusast kleidist üldse vaimustuses ja osutas uue rõivaeseme selgaproovimisel energilist vastupanu.Vanaema tuju ettekujutamiseks pole vaja vist erilist fantaasialendu.

Mõned aastad nukkude peal harjutamist ja 4. klassis õmbles Kristi endale isa vanadest pükstest seeliku. Omatehtud seelikuga oli koolis päris uhke – pealegi polnud see tavaline koolivorm, nagu kõikidel teistel.

Esimesed keeruseelikud valmisid 2006. aasta lõpus. Kristi ja Rutt on juba aastaid pidanud Pärnus kauplust Sarm. Kaupluse kaubavaliku laiendamiseks ning ühtlasi oma loomingulisuse väljaelamiseks sai ikka vahete-vahel kaupluse tagaruumides mõni vahva rõivaese valmis meisterdatud. Idee oli teha seelik, mis istuks suurepäraselt nii saledatele kui ka tõelistele naistele ning oleks kaunis ja naiselik.Lõike loomisel oli kindlasti abi Kristi TPI inseneridiplomi saamiseks kaasneva kujutava geomeetria õppimisest. Pärast vaevalist katsetamisperioodi ja korduvaid harutamisi, valmisid esimesed uudselõikelised seelikud.

Esimesed keeruseelikud olid peamiselt pidulikumad ning materjaliks õhuke polüester. Loomulikult sai Rutt endale keeruseeliku. Peagi nõudsid ka Ruti sõbrannad rahvatantsurühmast Tuurit-Tuurit endale neid toredaid seelikuid. Sealt läkski lumepall veerema.

Ühel suvel avastas Rutt, et Viljandi folk on tulemas, aga tal pole sinna mitte midagi selga panna. Klassikaline, kas pole? Ühetoonilised ja pehmed värvigammad olid Ruti selleks ajaks põhjalikult ära tüütanud ning seetõttu tahtis ta endale tõeliselt värvilist ja pikka ja laia ja ilusat folgiseelikut. Peale tuhlamist Kristi üüratutes kangavarudes, kangaste sobitamist, õmblemist ja harutamist ja uuesti õmblemist, valmis imekaunis särtsakas folgiseelik, mille iga siil oli eri värvi ja mustriga. Erinevate kangaribade kasutamine meenutas veidi 70-ndate spiraalseelikut, kuid oli laiem ja mugavam. Pole vist tarvis mainidagi, et õige pea oli ka pooltel Tuuriti naistel analoogne seelik.

Esimene Eesti rahvariidetriibustikuga puuvillasest kangast keeruseelik sündis tänu Maarja Magdaleena Gildi perenaisele, Tuurit-Tuuriti tantsijale ja Ruti hea sõbrale, Herdis Elmendile. Neile tulid gildi just müügile ägedad puuvillased rahvariidetriibustikega kangad ning Herdis nõudis endale Muhu kollast keeruseelikut. Selle ta endale ka sai. Kuna esimene triibuseelik kukkus välja väga efektne, siis otsustasid Kristi ja Rutt südame rindu võtta ja teha erinevate triibustikega seelikutest väikese kollektsiooni. Seelikute esmaesitlus toimus 2010. aasta Pärnu Rahvusvaheliste Hansapäevade hansaturul, kus Keerukoja keeruseelikud pälvisid ohtralt positiivset vastukaja ning osutusid vägagi populaarseteks.